MIS VÕI KES ON KALA?

Kala on üks toidulaua põhikomponente olnud aegade algusest saati, eellugu ja kultuure on erinevaid ning kasuliku infot ja nõuandeid palju siis ühte postitusse see kahjuks ära ei mahu. Alustuseks veidi üldisem ja tutvustavam osa.

KES VÕI MIS

 ON KALA?

Kala on veekogudes elutsev olend. Liigitatakse mitmeti:

Soomustega/soomusteta

Luulised/kõhrelised

Rööv/bentos- ehk põhjatoidulisi/planktontoidulisi/taimtoidulisi/segatoidulisi kalu

Samuti liigitatakse välimuse, elupaiga ja paljude muude tegurite järgi.

Eestis on 44 liiki mageveekalu ja 3 liiki sõõrsuid ehk silmusid.

Põhilisemad kalad mida turuletilt leida võib:

Ahven- Eestis väga levinud kala, ligemale 96% veekogudes on esindatud ahvenalised, jagunevad rooahven ja järveahven. Huvitav erinevus nende vahel on see, et rooahven toitub loomsest planktonist ja putukavastsetest, järveahven on röövtoiduline ning maiuspalaks on tint, särg ning noorejärgulised liigikaaslased.

Ahvena liha sisaldab vähe rasvu. Toiduks on võimalik tarvitada tervest ahvenast ligemale 50% ning liha omastatavus inimorganisimis on koguni 68%.
Ahven on üks põhilisemaid müügiartikleid mida eksporditakse.

Koha- võrreldes ahvenaga on koha ligemale 3 korda suurem kala. Õrna lihaga millel on suhteliselt madal rasva ja kalorisisaldus. Röövtoiduline, peamisteks hõrgutisteks on tint, kiisk, ahven, särg. Koha on samuti üks suurimaid ekspordiartikleid.

Karpkala- on Eesti sisse toodud kala, kasvatusega hakati tegelema 1983 aastast, kliimast tingitud tegurite tõttu kasvab karpkala ainult Lõuna Eestis. Pärnu Lahes olevat olnud 80nendatel karpkala kasvatus, teadmata põhjustel pääses karpkala lahte vabadusse ja elutseb seal tänaseni.

Lest- on üks põnevamaid kalu Eestis, eriti kehakujult. Esmamuljelt justkui tavaline kala oleks pressi vahele jäänud. Lestal on kaks poolt, pime pool mis on valget värvi ja silmapool ehk pealmine pool mis on tumepruuni värvi. Silmapoole värvus varieerub vastavalt veekoogu sügavusele ja põhjale. Toituvad limuskitest, pisivähilistest ja väikestest kaladest. Lest on eriti hea suitsutatud ja kuivatatud kujul.

Kiisk- on kehakujult ahvena sarnane, liha on maitsev ning õrn. Kiiska kasutatakse üldiselt vähe kuna ta on kasvult väike ning luud on tugevad ja tervavad.

Räim- on Eesti rahvuskala, heeringa alamliik. Peamine töödeldav kala Eestis- enamus läheb konservi (sprottideks). Väiksem osa saagist realiseeritakse jahutatult või külmutatult. Räime marineeritakse, suitsutatakse, praetakse või küpsetatakse hapukoore ja tilliga

Tint- Räime suurune, värske kurgi lõhnaline kala, toitub zooplanktonitest ja vesikirpudest. Kuna tindil soomus praktiliselt puudub siis eeltöötlusel seda ei roogita, väga hea on tint kuivatatult.

Särg-levinud kala Eesti vetes. Kuulub karpkalaliste hulka. Kevadeti püütakse jõgedesse kudema tulevat särge põhiliselt kuivatamise eesmärgil. Kuivatatud särg on samuti hinnatud ekspordiartikkel, eriti Ukraina, Valgevene ja Venemaa turgudel.

Angerjas- sarnaneb maoga, tumeda värvusega limane kala kelle keha katab peen soomuskiht. Väga maitsva lihaga (eriti suitsutatult või marineeritult), sisaldab kuni 25% rasva. Koevad üks kord elus ja selleks suunduvad nad Sargasso merre, mis asub Eestist ligemale 7000km kaugusel Atlandi ookeanis. Rahvatarkus räägib, et angerjas pidavat ka maismaal käima, siis kui hernes õitseb. Kas see ka tõele vastab peab vast iga huviline ise vanaema hernepõllul järgi uurima. Angerjas on eksklusiivne, salapärane ja kõrgelt hinnatud kala.

Lõhe/lõhi- enamus lõhelisi mida kaubalettidel turustatakse on sisse imporditud, enamjaolt Norra kala kasvandustest.  Võib kasvada kuni meetri pikkuseks. 55-60% kala kaalust on söödav.

Häid, maitsvate ja kasulike toiteomadustega kalu on veel teisigi. Google pakub lugematus koguses erinevaid koduseid kalavalmistamise retsepte. Kohalik väärtuslik tooraine on siin samas jões, järves, meres olemas.
 KES SEDA VEEL EI TEE SIIS TAGUMINE AEG OLEKS KALA SÖÖMA HAKATA!

SEEDIMISENI!