Vähk on hirmus haigus, mida keegi ei sooviks ka enda vaenlasele. Kuidas ennetada vähki? Kas toitumisest on kasu ja mida peaks eelistama?

Mis on vähk? Vikipeedia definitsioon on selline...

Vähiks ehk vähktõveks ehk vähkkasvajaks (kõnekeeles ka raskeks haiguseks) nimetatakse mitmetel loomadel (sh inimestel) pahaloomuliste kasvajate poolt põhjustatud kasvajaliste haiguste rühma.

Vähktõve hulka kuulub üle 100 erineva kasvajalise haiguse mida iseloomustab rakkude paikne, soovimatu ja kontrollimatu jagunemine, kasv ning metastaseerumine ehk kaugsiirded teistesse elunditesse.

Toitumise roll vähi ennetamisel

Aastate vältel on tehtud mitmeid uuringuid. Ühes uuringutes toodi välja, et 80% - 90% kõikidest diagnoositud vähkides Ameerikas, oleks saanud vältida, kui oleks lihtsalt teinud teistsuguseid elustiilivalikuid või toitunud teisiti. Ainuüksi muutes toitumisvalikuid, on võimalik vähendada vähivõimalus 30%.

Uuringud on sidunud ka küllusliku taimsetoidu, näiteks juurviljad või kaunviljad või teraviljatooted, tarbimise eri vähitüüpide arenemise vähenemisega. Sellest võib järeldada, et tõstes taimsetoidu osakaalu oma menüüs võib osutuda pikas perspektiivis väga kasulikuks. Tabelist on näha, milliseid uuringuid on läbiviidud ning paljud neist uuringutest näitab vähi vähenemist antud kategooria või toiduaine tarbimisel. Teises tabelis on näha, mis vähitüüpi ekspertide arvates juurviljade ning üldse taimsete toitude tarbimine vähendab.

Vähi areng

Vähi areng on tegelikult väga aeglane protsess ning võib võtta aega aastakümneid. Meis kõigis on olemas mikrokasvajad, isegi kõige tervemates inimestes. Sellepärast ongi tähtis enda eest hoolt kanda. Meie immuunsüsteem küll kontrollib ja kaitseb nende arengut kuid ka kõige tugevam süsteem võib vahel ülekoormatud olla. Veel üks põhjus miks taimsed toidud on kasulikud, on see, et neil on võime blokeerida mikrokasvajate arengut. Süües õigesti saame ennetada vähi tekkimist üleüldiselt. Skeemilt on näha kuidas vähk areneb. Kõige pealt nakatub üks rakk, mis ajapikku hakkab teisi rakke nakatama. Kogu see protsess võib võtta aega 1-40 aastat. See on piisavalt pikk ajavahemik, et sekkuda vähiarengusse ning teha kõik mis võimalik, et see edasi ei areneks.

Vähki ennetav dieet

Nagu eelnevalt mainitud, siis toitumine on väga oluline. Ülekaalulisus, rafineeritud suhkrute ning jahu tarbimine, punase liha tarbmine ning omega 3 ja 6 rasvade tasakaalutu tarbimine võib kõrgendada vähiriski. On väljatoodud, et kui toituda õigesti võib oluliselt väheneda näiteks kõhu-, suu- ning soolestikuvähk. Meedias on räägitud ka nii-öelda „super toitudest“, mille tarbimisel võid vähist vabaneda.Tuleb meeles pidada, et nii see ei ole. Ei saa loota, et süües ainult kapsast või greipi saad vähist lahti. Samamoodi nagu ikka on tähtis just tasakaalustatud toitumine ning vee tarbimine.

Miks taimsed toidud on head?

Neis on vähem rasva, palju kiudaineid ning vähkiennetavaid toitaineid. Kõik need elemendid teevad immuunsüsteemi tugevamaks ning aitavad kehal vähiga võidelda. Kui võimalik,siis eelistada alati kohalike tooraineid või veel parem, hakka ise aednikuks. Vahepalade ajal võta mõni õun või banaan, hoia pähkleid ligi, sest nagu teada on nad kasulike rasvu täis. Õhtusöögiks võib alati riisile lisada köögivilju, mis annavad maitset ning teevad igava riisi natukene värvilisemaks.

Samamoodi on tähtsad ka kiudained. Kiudained hoiavad su seedimise korras ning puhastavad seda. Samuti viivad välja vähkitekitavad ühendid enne, kui nad suudavad tekitada mingit kahju. Kiudaineid leidub nii köögiviljades kui ka täisteraleibades jms. Reegel on see, et mida naturaalsem ning töötlemata toit on, seda kõrgem kiudainete sisaldus on. Lihas, piimatoodetes, suhkrus või nii-öelda „valges toidus“ (näiteks valge riis, pasta, sai) kiudaineid pole.

Soovituslik on ka vähendada liha tarbimist. On välja toodud, et taimetoitlastel on umbes 50% väiksem võimalus saada vähki, kui nendel , kes tarbivad liha. Loomulikult ei tähenda see seda, et nüüd kõik hakkame taimetoitlasteks ning unustame lihasöömise. Mina ei saaks sellega hakkama. Tuleb lihtsalt vähendada liha osakaalu, sest lihas pole kiudaineid ning on kõrge rasvasisaldusega.Võimalusel vali kala, kana või kalkuni liha, kui võimalik, siis kindlasti orgaanilist liha. Võta kõrvale ube või köögivilju. Liha peaks olema peopesa suurune. Kindlasti tuleks vältida töödeldud liha söömist, näiteks viinereid, pihve või hot doge jne.

Kindlasti tuleb ka valida oma rasvu hoolikalt, mida süüa. Kaks kõige ohtlikumat rasva on transrasvad ning küllastunud rasvad. Küllastunud rasvu leiab põhiliselt loomtoodetest, näiteks liha, piimatooted ning munad. Transrasvu leiab töödeldud õlidest, mis on tehtud tahkemaks ning nad ei lähe nii kiiresti halvaks. Tootjale kindlasti hea variant, sinule endale mitte nii väga. Head rasvad on küllastumata rasvad, mis tulevad taimsetest toodetest ning on toatemperatuuril vedelad. Põhiliseks allikaks on näiteks avokaado, pähklid või oliiviõli. Kindlasti tuleb keskenduda ka omega 3 rasvadele, sest see on südamele ning ajule hea.