Lehmal pole kahju piimast - annab meile kas või viimast!

LEHMALAUL
Lehmal pole kahju piimast -
annab meile kas või viimast!
Saaks vaid valla piimapiinast,
et saaks lapsed viimaks piimast
hambad tugevad ja luud.
Tõesti, lehm ei taha muud!
(Merca)

Nagu septembris tavaks, siis alustasime ka meie taas õppetööga. Teine aasta tõotab tulla vägagi huvitav, erinevalt esimesest aastast keskendume peamiselt erialaainetele. Alustame õppeaine Piimatoodete tehnoloogia põhikursuse tutvustamisega.

Mis on piim?

Vikipeedia annab piima definitsiooniks järgmise: „Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida.“

Mis on happesus?

Koolikeemiast ehk on kellelgi meeles selline mõiste nagu pH, mis väljendab aine happelisust. Ehk mäletate ka, et kui pH on 7, siis on tegu neutraalse ainega, aga kui liikuda skaalal alla poole, nulli ligi, siis muutub aine happelisemaks ja kui liikuda skaalal kõrgemale, siis on aine pigem aluseline. Et juttu mitte väga keeruliseks ajada, siis toome mõned näited. Puhta vee pH on 7, samas kui sidrunil on happesus seal 2,4 juures (enamjaolt oleme kõik sidrunit maitsnud, no on ikka hapu küll). Aluseline on inimese veri, mille pH on 7,34 ning hea näide on ka seep mille pH on umbes 9.

Miks uuritakse laboris piima?

Niisiis, lõpuks jõudsime oma pika jutuga sinna kuhu plaanisime. Meil oli üks tore laboripäev, kus uurisime piima. Täpsemalt piima happelisust. Seda on vaja uurida just selle pärast, et teada saada kui värske piimaga tegu on. Kui happesus on liiga madal, siis ei tähenda see kohe seda, et piim oleks halvaks läinud vaid võib hoopis näidata, et piimale on lisatud vett või on loom, kes piima andis, haige.

Kuidas mõõdetakse happesust?

Põhiliselt uuritakse piima happesust kahe meetodiga- pH meetri või tiitrimismeetodiga. Alustame siis pH mõõtmisega. Midagi keerulist seal polnud. Võtsime veidi piima, panime pH mõõdiku otsa piima sisse ning lugesime näidu (milleks oli 6,66pH, 26 °C juures). See jääb lubatud normi piiresse ning sellest võisime järeldada, et meile anti uurida värsket piima. Tiitrimine on veidi keerulisem protsess. Seal on vaja täpset kätt ja silma. Üks tilk ainet rohkem ja juba on kõik sassis. Tiitrimisel ei mõõdeta pH-d vaid siin väljendatakse happesust hoopis teiste ühikutega (Thörneri kraad). Tiitrimisest räägin lähemalt mõnes teises postituses.

Mida öelda kokkuvõtteks?

Ühesõnaga (või siiski mitmega), oli laboripäev huvitav. Sai ise käe külge panna ja kuhjaga uusi teadmisi. Õigepea algavad meil mikromeieri praktikumid, kus saame täiesti nullist teha ise piimatooteid. Kindlasti tuleb ka nendest siia postitus, nii et hoia silm peal!

Seedimiseni!