Mineraalained? Miks?

KA-POW ! Sügis käes või võiks isegi öelda, et otsapidi talv kuna väljas on korraga „mõnusad“ miinused. Väsimus aina enam kimbutab ning suunurgad aina enam vajuvad alla poole kaardu. Mis siis teha? Aeg on tähelepanu pöörata oma toitumisele ja aktiivsele liikumisele. Toidus on olulisel kohal selles sisalduvad mineraalained. Mis need täpsemalt on? Mis on nende ülesanne ja   kuidas need omakorda jaotuvad?
Tahad teada? Tähti tunned? Siis on lihtsamast lihtsam, edasi lugedes saad teada.

Mineraalained aitavad edastada närviimpulsse, on luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning piisav kogus aitab vältida haigusi ja tagab organismi häireteta talitluse.
Me saame oma vajaliku mineraalainete koguse toidust, kuna meie organism ei suuda neid iseseisvalt sünteesida. Näiteks võib sportlastel kergemini tekkida naatriumivaegus, kuna naatriumi kadu higistamisel on suurem. Mineraalainete omastatavust võib takistada liigne kohvijoomine, alkoholi tarbimine, suitsetamine, ravimid ning osad toidud.
Peamised sümptomid mineraalainete vaeguse korral on kõhuvalu, immuunsussüsteemi nõrgenemine, südame rütmihäired, isu alanemine, krambid ja tuimus lihastes, iiveldus ja oksendamine, kontsentratsioonihäired ning väsimus. Sümptomite avaldumine on igal inimesel erinev ning iga kord ei ole võimalik mineraalainete puudust kindlaks teha.
Mineraalainete sisaldust organismis aitab kontrollida mitmekesine teadlikult toitumine või lisapreparaatide tarvitamine.

Toiduained mineraalainete sisalduse järgi jaotatakse makro ja mikroelementideks.

Makroelemendid

·         Naatrium [Na]- keedusoola koostises(NaCl), valmistoidud, juust, leib, konservid, lihasaadused, oliivid

·         Kaltsium [Ca]- piim ja piimatooted, kala, tumerohelised taimeosad

·         Kaalium [K]- kartul, kõrvits, aprikoos, jogurt, banaan, aeduba, apelsinimahl, kuivatatud ploomid (taimse päritoluga toiduained: köögiviljad ja kaunviljad)

·         Magneesium [Mg]- täisteratooted, pähklid, rohelised lehtköögiviljad, liha, oad, banaanid, aprikoosid, kookos

·         Fosfor [P]- täisteratooted, piimatooted, linnu-ja veiseliha, kala

·         Väävel [S]- teraviljatooted, pähklid, liha, kala, soja ning teraviljad

·         Kloor [Cl]- keedusool

Mikroelemendid

·         Tsink [Zn]- sea- ja lambaliha, täisteratooted, muna, maks, piim, oad, kõrvitsaseemned

·         Seleen [Se]-  muna, küüslauk, sibul, kala, punane liha, punased viinamarjad, brokkoli, töötlemata nisuterad ja teravili, kanaliha,

·         Jood [I]- mereannid, meretaimed, jodeeritud sool,

·         Raud [Fe]- täisteratooted, petersell, veretooted, halvaa, maks, kõrvitsaseemned, läätsed, kuivatatud paprika, oad, müsli, maasikad

·         Mangaan [Mn]- pähklid, teraviljatooted, ananass, peet, munakollane

·         Vask [Cu]- koorikloomad, nisuterad, oad, pähklid, igasugused seemned, ploomid, vasika- ja veisemaks.

HOIDKE END TERVENA JA SEEDIMISENI!

Kasutatud allikad:

 http://www.toitumine.ee/mineraalained/

http://www.hkhk.edu.ee/vanker/mineraalained/mineraalainete_allikad_ja_thtsus.html

http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/kutsealanekeemia/?TOIDULISANDID:MINERAALAINED:MAKROELEMENDID

http://www.healthline.com/health/mineral-deficiency#Treatments6

Ohh joogipiim, ohh joogipiim, kuidas Sina valmid?

Oleme oma õpingutega jõudnud otsaga lõpuks mikromeierisse, kus hakkame ise erinevaid katsetusi läbi viima ja tooteid valmistama. Meie esimeseks proovikiviks sai toorpiimast 3 %-lise joogipiima valmistamine. Mida, miks ja millal? Kõigest kohe pikemalt...

Esiteks tuleb piim segada ja kaaluda. Kaalumine on vajalik teadmaks koguseid, mis lähevad töötlemisse ning segamine selleks, et proovide tulemused saada võimalikud täpsed.
Piima analüüsisime analüsaatoriga, et teada saada külmumistäppi, mineraalaineid, laktoosi, rasvasisaldust. Värske toorpiim tuli Vorbuse laudast.
Antud toorpiima laktoosi sisaldus oli 4,38 % ning mineraalainetel 0,64 %. Rasvaprotsent oli 3,87 %. 

Analüsaator koostisainete sisalduse määramiseks tooraines/tootes

Analüsaatorist saadud tulemus koore kohta

Esimese töötlemisprotsessina läheb piim separaatorisse. Separaatoris lahutatakse piim kaheks - lõssiks ja kooreks. Toimib see tsentrifugaaljõu abil. Tulemuseks saime lõssi, kus rasvaprotsent oli 0,1 % ning koore, mille rasvasisaldus oli 31,76 %. 

Separaatori kauss

Mikromeierei separaator. Piim valatakse sisse ülevalt (kaussi), masina sees olevad taldrikud jaotavad töötamisel tekkiva tsentsifugaaljõua abil toorpiima kaheks: kooreks ja lõssiks.
Väljuvad need kahest erinevast rennist all osas.

Otsustasime kokku panna 3% piima. Selleks tuleb teha eelnevalt vajalikud arvutused (Pearsoni ruut), et teada saada millises vahekorras lõssi ning koort kokku segada. Väljaarvutatud koore ja lõssi koguse segasime kokku ning seejärel lasime selle läbi homogenisaatori, kus rasvaosakesed lõhustatakse väikesemaks ühesuurusteks osakesteks, et piim oleks ühtlasem ning peale ei tekiks koore kihti. Valmis segatud piima analüsaatoris katsetades ilmnes, et tulemus tuli meil üsna täpne:  3,2 % rasvasisaldus, laktoosi  4,44 % ja mineraalaineid 0,67 %. 

Lisaks määrasime kokku segatul piimal kuivainesisalduse, milleks oli 10,66%. 

Homogenisaator

Kuivaine määramise analüsaator

Antud protsess joogipiima valmistamiseks toimib täpselt samuti ka suurtes tööstustes. Seal eelneb aga ka vastuvõtu protsess ja proovide võtmine, et piima kvaliteeti kvalifitseerida, veenduda selle koostises ja kogustes. 

Suurtes piimatööstustes on kogused lihtsalt kordades suuremad ning samuti ka masinad ja mahutid.
Kuidas piim maitses? Nagu piim ikka maitseb - HEA JA RAMMUS!

Seedimiseni!

Coffee and love are best when they are HOT!

Kas Sinul on hommikukohvi juba joodud? Kui ei ole, siis luba endale üks ja kõrvale ka harivat lugemist, mida see tassike endas sisaldab ning kas ja kellele see kasulik on. 

Kohv kasvab ekvatoriaalses troopikas, 600-1600 meetri kõrgusel merepinnast. Taimed, mis on külmatundlikud, võivad kasvada isegi 10 meetri kõrgusteks, mis kärbitakse saagikorjamiseks sobivasse kõrgusesse. 2-4 aasta vanuselt hakkavad puud vilja kandma, ühest puust saab umbes 400- 1500 grammi toorkohvi. Kohvimarjad on valmis, kui need on värvunud tumepunaseks. Kohvioad kasvavad kokkusurutult marjade sees, kus kaitseb neid õhuke kile. Kohvi aroomid ja hõrgud maitsed ning värv tulevad röstimise käigus.  Röstimise ajal aurustub toorkohvis leiduv vesi ning kohviubade rohekas värvus muutub järk-järgult pruuniks ja koostis muutub. Valgud ja süsivesikud lagunevad kohvis aminohapeteks ja suhkruteks. Need reageerivad omavahel ja moodustavad sadu erinevaid aroomiaineid. Röstimise käigus lagunevad ka toorkohvis olevad happed. Mida tumedamaks kohv röstitakse, seda vähemaks jääb ka happeid. Röstimise aeg sõltub kohvisordist ja see kestab umbes 5-15 minutit. Kohvi röstitakse röstimistrumlis kuumas 400-kraadises õhuvoolus. Tuntuimad kohvisordid on Arabica ja Robusta.

Ebasoodsad mõjud

• Viib organismist koos veega välja mineraalaineid ( nt. raud, magneesium, fosfor, naatrium, kaalium)
• Kurnab maksa ja neerupealseid
• Tõstab vererõhku ning kõigutab veresuhkrut
• Kofeiinivaba kohv sisaldab kofeiini eemaldamiseks kasutatud mürgiste ainete jääke
• Õhtune kohvijoomine muudab une katkendlikuks ja pinnapealseks

Soodsad mõjud

• Kiirendab soolestiku tegevust
• Aitab vältida sapikivide tekkimist
• Ergutab ajutegevust

Kohv ja treening

• Kõige kasulikum oleks kohvi juua 45 minutit kuni tund enne treeningut, kuna see aitab säästa ka glükogeenivarusid, mis tähendab, et sa põletad treeningul rohkem rasva.
• Pärast treeningut ei tohiks kohvi juua, sest kohvi tõstab kehas kortisooli taset (stressihormoon, mille optimaalsest kõrgem krooniline tase on seotud rasva liigse kuhjumisega kõhule)

Soovitused kohvi joomiseks:

• 1-2 väikest tassi päevas
• Joo enne ja pärast kohvi joomist klaas vett
• Ära joo kohvi tühja kõhuga
• Eelista ise jahvatatud kohviuba
• Väldi suhkruga kohvi joomist, kuna kohvi kaotab siis oma kasulikud omadused
• Koor või piim vähendavad kofeiini ärritavat mõju

Kohvi ei peaks jooma:

• Kergelt ärrituvad inimesed
• Unehäirete all kannatajad
• Tundliku mao ja seedetrakti puhul
• Mao ülehappesuse puhul
• Kõhulahtisuse puhul
• Regulaarselt valuvaigisteid tarbivad inimesed

"Kohv peab olema must nagu põrgu, kange nagu surm ja magus nagu armastus." - Türgi vanasõna

SEEDIMISENI!

Kasutatud infoallikad:

http://www.figuurisobrad.ee/uudis/117

http://www.minutoit.ee/index.php?id=205

http://toidutare.ee/foorum/alafoorumid/toidutare_kullafond/361/

http://www.veebitreener.ee/artikkel/Kas-kohvi-joomine-aitab-rasva-poletada

http://www.paulig.ee/ee/kohvikool/oast-tassini

Kuidas valmistada ülimaitsvat jäätist ISE?

Miks peaks ise  vaeva nägema jäätise valmistamisega, kui saab ka poest osta? Kuidas teha ise kodustes tingimustes ja ilma jäätisemasinata  jäätist?

Veidike ajaloost.
Pole kindlalt teada, kes jäätise leiutas, aga tõenäoliselt tegid seda hiinlased.
Jäätis sai lihtrahvale kättesaadavaks alles 17. sajandil.  18. sajandil oli jäätis levinud üle Prantsusmaa ja muu Euroopa.
 Esialgu koosnes jäätis mahlast, kohvist, puuviljadest ja alkoholist, siis 17. sajandil hakati seda valmistama piimast, rõõsast koorest, suhkrust ja munakollasest.  Sellised jäätised olid, siis kättesaadavad vaid kuninglikule õukonnale.  Lihtrahvani jõudis maius alles 19. sajandil , mil alustati tööstuslikult valmistatud jäätise müüki.

Miks näha kodus vaeva jäätise tegemisega?
Põhjus on ülimalt lihtne- isetehtud jäätisel on hoopis teine mekk  ja  täiesti naturaalne koostis.  Peale selle saate teha jäätist selliste lisanditega, mis teile kõige rohkem maitseb. Lisanditena võib kasutada mett, šokolaadi, marju, keediseid, pähkleid. Kõike mida hing ihkab. Laske aga mõtetel lendu tõusta ja avastage. 
Jäätise tegemine on tegelikult väga lihtne ega vaja suuri oskusi.

Meie vahva Merili proovis kuidas seda valmistada...

RETSEPT:
Vanillijäätis
Sellest kogusest jätkub jäätist  umbes kahele inimesele

Vaja läheb:

o        veidikene vanillit

o        2 dl piima

o        3 munakollast

o        1 dl suhkrut

o        3 dl vahukoort

 Vahusta kausis munakollased ja suhkur heledaks vahuks.  Kuumuta piim ja vanilli (maitse järgi)  potis keemiseni.  Kalla vähehaaval ja pidevalt vahustades munavahu hulka. Kalla segu tagasi potti ja kuumuta nõrgal kuumusel umbes 10 minutit või kuni segu on paksenenud.  Jahuta kiiresti külmaveevannis.  NIPP! Eriti kiiresti saab jahutada  jääkuubikutega  täidetud veevannis. 

Segu jahutamine veevannis

 Kalla juurde külm vahustamata vahukoor. Seejärel kalla jäätis madalasse metallist kaussi ja tõsta sügavkülma. Soovitatav on vahustada  jäätist iga poole tunni tagant, kas mikseri või vispliga, et see jääks kohevam ega tekiks jääkristalle (4 tunni jooksul). 

Enne viimast segamist oli segu juba päris külmunud

Enne viimast segamist oli segu juba päris külmunud.

Kuidas maitses? 

Peale viimast segamist pane segu karpi ja tõsta sügavkülma. Jäätist peaks külmutama vähemalt 4 tundi.

Selle aja jooksul külmub jäätis väga ilusti ära ja saab veeretada ka jäätisekulbiga palle.

Selle maitse on lihtsalt vapustavalt hea. Meenutab kondenspiima maitset veidi. Seda ei ole võimalik sõnadega edastada, vaid peab ise proovima ja  maitsma. Jäätis sulab  suus ja meenutab sulle su lemmik hetki, mis on täis õnne ja  häid maitseelamusi.  

RETSEPT:
Mõrušokolaadijäätis

Sellest kogusest jätkub kahele.

Vaja läheb:

o        2 munakollast

o        0.8 dl suhkrut

o        2,5 dl piima

o        50 g mõrušokolaadi

o        0,5 dl kakaopulbrit

Siirup:

o        1sl suhkrut

o        1 sl vett

Algus on samasugune nagu vanillijäätise puhul. Vahusta munakollased ja suhkur. Kuumuta piim keemiseni .Vala piim munavahu hulka, sega ühtlaseks ja vala tagasi potti.
Sulata šokolaad kuumaveevannis. Kuumuta piima-munasegu pidevalt segades keskmisel kuumusel, kuni segu pakseneb. Lisa sulatatud šokolaad ja kakaopulber. Sega väikeses plekk kausis  1 sl suhkrut ja 1 sl vett ning keeda, kuni segu muutub siirupitaoliseks ja kuldpruuniks. Vala kiirelt see ülejäänud massi hulka ja sega.  Edasi toimi nagu vanillijäätise puhulgi. Jahuta kiirelt, aseta sügavkülma ja vahusta iga poole tunni tagant(4 tunni möödudes).
Proovides jäätise massi enne külmutamist on selles tunda tükikesi, aga see kaob külmudes.

Segu on valmis külmkappi minekuks

Kuidas maitses?

Mõrušokolaadijäätis meenutab mulle kakao pudingu maitset, mis on minu lemmik puding ja see maitseb väga hästi. Jäätis on pehme ja kreemjas.  

KAS POLE MITTE ISUÄRATAV?

SEEDIMISENI!

K nagu keha, M nagu mass ja I nagu indeks - KEHAMASSIINDEKS.

Ilmselt on palju kuulnud selliselt müstiliselt asjast nagu BMI.
Mis selle tähekombinatsiooni taga end siis tegelikult peidab?
BMI on siis inglise keeles body mass index ja meie armsas emakeeles siis KMI ehk kehamassiindeks. Tihti pakutakse erinevaid kehamassi ja rasvasisalduse mõõtmisi kaubanduskeskuses aga KMI saab igaüks tegelikult ise välja arvutada lihtsa valemi abil.
Milleks see vajalik on? Kehamassiindeksit saab igaüks ise arvutada ning läbi selle saab teada, siis kas ja millises vormis Sa oled. Selle abil määratakse, kas inimene on oma normaalkaalus või ülekaalus. See annab Sulle reaalse pildi, kas peaksid oma toitumisele ja aktiivsele liigutamisele rohkem tähelepanu pöörama.

Kuidas seda arvutada? Kehakaal kilogrammides tuleb jagada pikkuse ruuduga meetrites. Läks segaseks? Valem aitab Sind. 

Said arvutatud, siis heida pilk nüüd järgnevasse tabelisse...

• alla 19 ALAKAAL
• 19-25 NORMAALKAAL
• 26-27 KERGE ÜLEKAAL
• 27-30 MÕÕDUKAS ÜLEKAAL
• üle 30 RASVUMINE

Lisame siia ka väikese näite, mis aitab arvutuskäigust ehk rohkem sotti saada. Arvutage enda kehamassiindeks aga välja ning siis saate teada reaalsuse ning ka selle, kas sellega tuleks tegeleda või on kõik tip-top korras.

SEEDIMISENI!

Mis peaks olema minu taldrikul?

Seedekulgla poole on paljud pöördunud küsimusega, et kuidas nad saaksid tervislikult toituda? Mida ja kuidas süüa?
Tegelikult on see selleks olemas ülihea ja lihtne moodus - TALDRIKUREEGEL, mille võttis Eestis kasutusele 2000. aastal Eesti Südameliit.
Seda on lihtne meeles pidada ja järgida. Kujutage nüüd mõttes ette ühte taldrikut (ümmargust ikka eksole). Pool sellest taldrikust tuleks täita köögiviljadega (eelistatult aurutatud, keedetult või salat), veerand sellest aga teraviljatoodete (riis, pastatooted, kartul, tatar jne) ja alles jäänud veerand siis liha või kalaga.
On ju lihtne!?
 Meeles tuleks pidada ka seda, et kõik seal taldrikul võiks olla vaheldusrikas. Sügisesel perioodil on õnneks köögiviljadega selles osas lihtsam. Kala võiks tarbida 2 korda nädalas. Toidu kõrvale tarvitada piima või keefirit, sest need ei raskenda seedimist nagu vesi, mis lahjendab näiteks maohapet. Kes soovib vett siis tuleks see juua enne söömist kuskil 15 minutit. Toidukõrvale süüa täisteraleiba vähese rasvasisalduse võiga.
Väljas söömas käies ärge häbenege teenindajalt samuti paluda, et salati osakaal taldrikul oleks ehk vähem suurem kui muidu.
Pea seda kõike meeles ja voilaa oledki peaaegu nagu tervisliku toitumise ekspert! 

Kes tahab võib selle pildikese ju enda külmkapile kleepida, et see meeles püsiks.



Seedimiseni!

Ti-ti-tiitrimine, va-va-varblane.

Mõni postitus tagasi, kui rääkisime piima pH-st, lubati ka tiitrimise kohta eraldi postitust. Nüüd siit see tulebki. Parem hilja, kui mitte kunagi, eks?

Tiitrimist kasutatakse kindla aine või elemendi sisalduse määramiseks ning on kvantitatiivne meetod. Kvantitatiivne tähendab seda, et saadakse täpne tulemus, millest saab järeldusi teha. Tulemust kirjeldatakse läbi mõõtmise, näiteks kui palju kulus mingit ainet antud tulemuse saavutamiseks.

Tiitrimist kujutav skeem

Tiitrimiseks on vaja uuritavat ainet, titranti (aine, mille konsentratsioon ehk suhteline sisaldus on teada) ning loomulikult büretti. Kõige lihtsamalt öeldes on bürett üks pikk toru, mille peal on kujutatud skaala. Büretti läheb titrant ning toru alla uuritav aine, kuhu on lisatud indikaatorit, mis aitab värvuse muutust paremini esile tõsta. Seejärel hakatakse titranti vaikselt tilgutama, ühe tilga kaupa. See on väga aega nõudev aga ka täpne. Titranti lisatakse nii kaua kuni on märgata värvuse muutust, see tähendab reaktsiooni lõpp-punkti ning siis tuleb lugeda büretilt näit.

Meie kasutasime laboris veidi erinevat büretti. Kui tavalise büreti puhul peab titranti valama toru otsast sisse ning siis skaala nulli viima, siis meie elu oli tehtud väga mugavaks. Laboris olid titrandiga pudelid, kus oli juba bürett küljes. Meie pidime kõigest pudelit veidi pigistama ja titrant läks torru ning nullis ennast ise ära. See hoidis ära meie ronimised ja turnimised laboris.

Büretid, mis on meie piimalaboris kasutusel

Tiitrimine nõuab aega, täpset kätt ja kannatust. Selles pole küll midagi rasket, kuid tulemuse saab väga kergelt ära rikkuda. Tiitrimises on ühe tilga väärtus väga suur. Kui läheb üle, on kogu katse sassis ja peab uuesti alustama. Eelmine aasta nii mõnigi tudeng tegi tiitrimist 3-4 korda. Aga pole hullu, harjutamine teeb meistriks ning saab harjutada oma kätt ning kasvatada ühtlasi oma kannatlikkust.

Merili usinasti tiitrimas

SEEDIMISENI!